Eetika ja IT

Eetika ja IT

Detsember 6, 2021

Minu blogi viimaseks postituseks on Apple eetikakodeksi analüüs. Tegelikult on olemas The GBS codex (Global business standarts codex) mida peetakse eetikakodeksi tugiks paljudes firmades. Kuid on sama palju firmasid, kus on omasugused reeglid ja printsiibid.

                   

See on Appli Code of Conduct or Ethics peamine põhimõtte. Esiteks, Apple peab tähtsaks nende töötajate tervist seega pakkudes oma töötajatele kaitsevahendeid, sügavpuhastusprotokollide saamise võimet ja tervisekontrollid. Pandeemia ajal nemad leiutasid sellised tingimused tööks, et inimestel oleks mugav töötada distantsi hoides. 

Teiseks Apple õpetab oma töötajaid oma õigusi teada. Nende sõnades: "Igaüks väärib, et teda koheldaks väärikalt ja et tema õigusi austataks.". Peale seda Apple pakkub oma töötajatele võimalusi edasi kasvamiseks ja arenemiseks. Apple kaudu saab õppida uut oskust ning pärast kursuse lõpetamist saada sertifikaati.

Kolmandaks Apple paneb palju jõudu keskonna salvestamisele. "Me teeme tihedat koostööd tarnijatega ressursside säästmiseks ja jäätmete kõrvaldamiseks.". Apple eesmärgiks on aastaks 2030 saada süsiniku neutraalseks, ehk vähendada nullini süsinikdioksiidi. 

Üldiselt, Apple eetikakodeks haarab enamik eluaspektidest. Apple töötajatele on suurepärased tingimused töö tegemiseks ning Apple implimenteerib oma töötajate soovitusi firma tasemel. Paraku nemad ei andnud täpsemat infot sellest, kuidas toimub töö kollektiivi sees, aga peale seda selline eetikakodeks soodustas enamik minu iseenda soovitustest. Olen kindel, et paljude inimeste soovitusi ka.

Allikad:

https://drdianehamilton.com/top-10-companies-code-of-ethics-and-conduct-2011/

https://www.apple.com/supplier-responsibility/

Andmeturveː tehnoloogia, koolitus ja reeglid

 Andmeturve: tehnoloogia, koolitus, reeglid

November 29, 2021

Tänapäeval paraku isegi tavalistel inimestel peab olema oskus oma andmeid kaitsa. Selline vajadus ilmus juba 80-ndatel, kui hakkati rakendama esimeseid antiviiruseid. Tänasel kuritegijatel on olemas hästi palju riistu, mis võivad teha arvutile kahjumit, varastada isiklike andmeid, jälgida arvutiomaniku tegevust või üldse saada juurdepääsu arvutile. Mulle paistis, et kõige rohkem tähelepanu peaks pöörduma arvuti usside poole.

Arvuti ussid on pahavara, mis saab arvuti sisse hõlpsasti, kas emaili kirja avades või küsitava veebilehekülje külastades. Kui uss ikkagi saab arvuti sisse, arvuti omaniku teadmata hakkab tema iseenda koopijaid teha ning edasi teisi kõikvõimalikke arvuteid nakatama. Ussid on võimelised faile täiesti eemaldada või faile asendada iseenda koopiaga. Peale seda, uss saab samuti ka kasutaja andmeid varastada ja isegi Backdoori alla laadida, mis võimaldab võõrale inimesele (peamiselt häkkerile) arvutit kasutada. Ning lisaks arvuti võimsus langeb, mõned äppid enam ei avane.

Selleks, et kahjumit maandada ja oma andmeid kaitsta, tasuks pöörduda Mitnicki valemile. Kahjumi maandamiseks peab peaaegu samal tasemel olema kolm komponendi:

1. Tehnoloogia, 
2. Koolitus 
3. Reeglid. 

Tehnoologia eesmärgiks oleks usse leidmine, and antiviirused ei suuda 100% tõenäosuga neid leida. Peab inimene siis märgata, mis muutused toimuvad tema arvutiga, kas võimsus langes, kas midagi muutus tema mälu vabaruumiga, kas mõned äppid hakkasid end välja lülitada? See on signaal arvutikasutajale, et arvuti on nakatunud, ning et on vaja meetmeid ette võtta. Seega arvutikasutajal peavad olema teadmised (koolitusest) ja tema peab täpselt teadma, mida tuleb teha (reeglid). Sel juhul on vaja ussi märgata, panna käivitama antiviirust, ning peab teadma oma isiklike faile ning vaadata seda, kas ilmus mingi uus ja/või imelik fail või kas mingi fail oli eemaldatud või asendatud. Muidugi, usside leidmine on äärmiselt keeruline ülesanne, kuigi tänapäeva inimene peab õppima sellega hakkama saada. Peab alati meeles pidama, et Mitnicki valemi järgi probleemi lahendamise edukus on alati kolme komponendi korrutis, ehk kui mingi komponent puudub või ta on madalal tasemel, siis kogu tulemus on samuti madal.

Teistmoodi IT

 Teistmoodi IT

November 26, 2021

Tänapäeva maailm jõudis juba seni, et igale inimesele on tarvis omandada vähemalt lihtsaid arvutioskusi. Kuidas siis puuetega inimesed hakkama saavad? Arvuti kasutamine eeldab, et inimene näeb kuvarit ja kasutajaliidest, ning temal puuduvad probleemid koordinatsiooniga. Liikumis- ja koordinatsiooni puuete korral on olemas kõiksugusi seadmeid, nende rakendamine oleneb puue tõsisest. Minu arvates aga seadmed, mis aitavad pimedatel inimestel arvutit kasutada on implementeerimisel raskemad. Kirjutangi ühest sellisest seadest.

Elektromärkmik on seade, mis asendab nägemispuudega inimesele süle-, tahvel- või pihuarvutit. Väljundiks kasutavad need seaded kõnesüntesaatorit ja/või punktkirjamonitorit. Sisestuseks on siis kas kõnesisend, või punktikirjaklaviatiuur (vahel kasutatakse ka tavaklaviatuuri). On nähtav, et see seade kombineerib ennast korraga mitmeid seadmeid, mis on mõeldud nägemispuudega inimestele. 

Näiteks võin ette tuua BrailleNote Touch Plus 32. See seade kasutab Androidi operatsioonsüsteemi, üks tema suuremaks plussiks on see, et see ta oskab suhteliselt palju keeli (French, English, German, Dutch, Italian). Probleem keelega on üks olulisematest probleemisest selliste seadmete kasutamisel. Eesti keelt aga tema paraku ei oska, nagu enamik nende seadmetest. Plussideks on samuti ka lai funktsionaal. Seade oskab kõike, mida oskab ka tavaline nutitelefon. Seadmel on isegi olemas kuvar. Tema aku hoiab kuni 12 tunnini, millest piisab, et kogu päev tööd teha või õppida. Üldiselt mõte, et leiuti nutitelefoni pimedatele, üllatab mind palju. Paraku, hind nii palju rõõmustada ei saa. Selle seade eest tootjad soovivad saada 5,795$. Kahjuks, selline tendents ilmub ka teistke seade puhul, need kõik on äärmiselt kaalid. 

Rohkem infot seadmest siin: https://store.humanware.com/hus/blindness-braillenote-touch-plus-32.html

Allikad:

https://wiki.itcollege.ee/index.php/E-ITSPEA_13:_Teistmoodi_IT

https://store.humanware.com/hus/blindness-braillenote-touch-plus-32.html

Kasutatavus

 Kasutatavus

November 15, 2021

    Veebi kasutates võib tuua nii positiivseid kui ka negatiivseid näiteid kasutavusest. Positiivseks näiteks on minu arvates veebi õpitavus ja tõhusus, sest isegi tänapäeva lapsed saavad üsna lihtsalt ja kiiresti aru sellest, kuidas veebi kasutada. Aja jooksul nemad hakkavad seda kasutama ainsa evektiivsemini. Tegelikult, tänapäeval peaaegu iga inimene oskab arvutit kasutada. See räägib sellest, et veebi kasutajaliides on intuitiivne ning jääb ka hästi meelde. 

    Negatiivseks näiteks mina tooks veebi kasulikkust ning rahulolu. Sest mõnikord veeb ei tee seda, mida kasutaja soovib. Heaks näiteks oleks siin Google kasutamine, kui sa soovid mingit täpset infot leida, aga Google ei suuda sulle anda seda, mida sa otsid. Selles olukorras kasutaja rahulolu samuti halveneb.  Kindlasti, see sõltub kõigepealt sellest, mida kasutaja soovib leida, aga probleem  ise jääb järele.

Allikad:

https://wiki.itcollege.ee/index.php/E-ITSPEA_12:_Inimese_ja_arvuti_suhtlus,_ergonoomika_ja_kasutatavus

Tarkvara arendus- ja Ärimudelid

 Tarkvara arendus- ja Ärimudelid

November 8, 2021

    On olemas palju erinevaid viisi ja skeeme, kuidas võib oma tarkvaraprojekti kirjutada. Nad erinevad üksteisest kiiruse, organisatsiooni, iteratiivsuse, struktuuri ja teiste faktorite järgi. Kindlasti peab valima sellist mudelit, mis on teie projekti jaoks oleks kõige sobivam. Kuid minu jaoks kõige meeldejätavam oli Scrumi mudel. Seda mudlit kasutavad sellised suured firmad nagu Google, Apple, Facebook, Spotify, Adobe ja teised. See mudel on jagatud osadeks, ehk Sprintideks. Igas Sprintis meeskond tegeleb planeerimisega, arenemisega, testimisega ja pärast nemad teevad kokkuvõttet tehtud töö alusel. Mulle meeldib, et nad võtavad arvesse ka väikesi arendajate palvesid (UserStories, kus on kirja pannud mida arendaja vajab selleks, et teha töö ära). Lisaks toimuvad ka igapäevassed koosolekud, kus arutletakse nii mida on vaja tänasepäevaks teha, kui ka mis oli eelmisel päeval tehtud. Enne järgmise Sprinti alustamist projekti osalejatel on koosolek, kus arutletakse, mis on saavutatud ning ka eesmärke järgmise Sprinti kohta. Mulle meeldi ka rollide jagamine, on olemas toodangu omanik, kes teab, mida ja millal klient tahab ning kellel kogu aeg tekkivad uued ideed. Teiseks rolliks on Scrum Master, kelle eesmärgiks on suhelda toodangu omanikuga ja pärast edastada tema ideid meeskonnasse, ning ka lahendada nende probleeme. Ning lõppuks on meeskond ise (tarkvara arendajad, disainerid, testijad ja teised). 

    Selle mudeli suureks plussiks on see, et kui midagi on läinud valesti, ei pea kogu projekti ümber kirjutada, vaid teha üht iteratsioonit tagasi. Samuti suureks plussiks on ka see, et tarbija saab oma toodangu prototüübi kiiresti. Miinuseks on riskid, näiteks, kui meeskond pole eriti pühendunud projektile või meeskonnal ei õnnestu koostööd teha siis tekkib suur tõenäosus, et projekt ei õnnestu. Probleemiks on samuti ka projekti alustamine, kuna mõnikord isegi klient ise ei tea täpselt, mida ta tahab. Probleemiks peetakse ka skeemi keerukust.

Kui võtta mingit firmat Scrumi mudeli firmade seast, näiteks Spotify, siis võib iseloomustada ka firma ärimudelit. On olemas palju erinevaid mudeleid, näiteks Traditsiooniline omandvara, mis müüb lõpptoodangut. ASP(application service providing), mis annab võimalust kasutada tarkvarat ainult määratud tähtajani. Saas(software as a service), mis pakkub kasutajale mingit teenust äppi kaudu. Spotify aga kasutab Freemium mudlit, mis tähendab seda, et äppi võib kasutada ka tasuta, aga selle funktsionaal on piiratud seni, kui ostad Preemiumit.

Allikad:

https://wiki.itcollege.ee/index.php/E-ITSPEA_11:_Arendus-_ja_%C3%A4rimudelid

https://www.visual-paradigm.com/scrum/why-scrum-difficult-to-master/

Eric S. Raymondi Hacker-HOWTO

 Eric S. Raymondi Hacker-HOWTO

November 1, 2021

    Hiljuti lugesin Eric S. Raymondi "How to become a hacker" ning võin väidata, et see dokument on hästi kirjutatud. Esiteks mulle meeldis autori kirjutamis stiil, kasutuses polnud üleraskeid sõnu kasutatud, kuid tekst ikkagi säilis formaalsust. Teiseks mulle meeldib see, et see puutub konkreetset teemat, ning ei kaaldu teistesse teemadesse.Seega kõik, mida autor peab tähtsaks häkkeri jaoks on olemas dokumendis. Iga punkt on hästi kirjeldatud ning iga punkti jaoks on andtud ka põhjustusi, sul mitte kunagi ei jää sellist tunnet, et miks see punkt üldse nii oluline on? 

    Teksti struktuur on suurepärane, tekst liigub ühest punktist teisesse loogilises järjekorras. Kõigepealt tekst vastab küsimusele, keda võib nimetada häkkeriks, ning pärast selgitab häkkerite põhimõtteid. Pärast seda annab autor loetelu, mida peab oskama häkker. Ainune asi, mida ma muudaksin on teksti vormistus, sellist teksti mul oli visuaalselt raske tajuda, kuid kuna see tekst oli kirjutatud aastal 2001, see selgitab, miks see tekst on niimoodi vormistatud.

    Üldiselt see tekst jättis hea mulje minu peale. Selle teksti lugemine oleks kasulik nii nende jaoks, kes soovivad tulevikus häkkeriteks saada, kui ka nende jaoks, kes soovivad häkkeri mõtteviisist aru saada. Seega, mina kindlasti sooviksin selle teksti lugemiseks ka teistele

Allikad:

http://www.catb.org/~esr/faqs/hacker-howto.html

Image:

https://www.techfunnel.com/information-technology/different-types-of-hackers/

IT juhid

 IT juhid

Oktoober 25, 2021

Markus Villig

    Üks tuntumatest Eesti ärimehest, kes sai Euroopa noorimaks miljardäriks. Teda iseloomustab hästi sihikindlus, kuna kui tema oli veel 12 aastane laps, tema oli juba kindel, et ta tahab juhtida IT kompaaniat. Temal oli selge pilt sellest, mida ta tahab saavutada ning kuidas ta saab oma meeskonda vedada. Seega tema liidritüübiks on "leader". 

    Peale seda temal oli samuti ettekujutus, mida tarbijad tõesti vajavad, tema arvates need olid hinnad. Tema kogus infot ja uuris palju, ning pärast edastas oma ideid oma meeskonnale. Tema samuti ütles, et IT eriala startappiks pole vaja palju inimesi, see tegi suhtlemis protsessi meeskonna sees veelgi kergemaks. Seega tema liidritüübiks on samuti ka "communicator".

Steve Jobs

    

Tema on üks nendest, kes tegid äärmiselt suurt inimkonna panust. Tema muutus kogu kontseptiooni, et arvuteid kaasa võtta ei saa ning tegi palju ruumi teistele, et jätkaksid tema algatust. Nagu Elon Musk tänapäeval teeb nii, et Teslas oleks ka omalaadne PC. Temast mõeldes kindlasti tuleb meelde see, et tema liidritüübiks on "change agent", tema eesmärgiks oli luua innovaatset õhkkonda ning pooldada inovaatsust.

Samuti tema oli väga sihikindel, kuna see polnud nii, et temal kohe õnnestus kõike saavutada, vaid pigem nii, et langusi oli sama palju kui tõusu. Ja need langused olid rasked ja valusad. Kuid tema jätkas proovida saavutada oma eesmärgi, mis vaimustas ka teisi. Seega tema liidritüübiks on "leader".

Allikad:

https://www.cnbc.com/2019/10/21/how-bolt-ceo-markus-villig-became-europes-youngest-unicorn-founder.html

Käsitööline või proffi?

 Käsitööline või proffi?

Oktoober 18, 2021

On mitu tingimust, mis eristavad profit käsitöölisest. Heaks näideks on just IT eriala. Ausalt öeldes, IT spetsialiste aastatel 1980 ei saa nimetada proffideks, kuna nemad tegid kõigepealt toodangut, mida edaspidi müüdi. Nendel polnud palju võimalusi oma loovust näidata. Samamoodi nad ei saanud teistega oma tööst rääkida, kuna tollased arvutid olid ärisaladusena. Traditsioonilisene profesionaalsus eeldab seda, et keegi on oma eriala asjatundja ning mõtleb välja mingit uut meetodit või inovatsioonik, ning kes teeb suurt panust oma teadmiste edasiarenemisse ja jaguneb teistega.

Tänapäevane programmerimine on just selline. See eriala eeldab seda, et oled samal ajal nii õpetaja, kui ka müügimees ja kujundaja. Teie töötate meeskonnas, aidate üksteist, arendate oma oskusi, teil on ühesugune eesmärk, kõik see nõuab ka häid suhtlemisoskusi. See pole enam nii, et teie toodangut pannakse lihtsalt ilusasse karpi ja selleks on kõik. Nüüd programmeerijad teevad otsusi ise ja neil on palju rohkem vabadust. 

Seega saab öelda, et aastatel 1980 programmeerijad olid pigem käsitöölised. Nüüd aga programmeerijatel on rohkem vabadust ennast areneda ja teistele oma teadmisi edasi anda. Neid, kes suudavad seda teha hästi, võib pidada juba proffideks.

allikas:

https://wiki.itcollege.ee/index.php/E-ITSPEA_8:_IT_proff...%3F

Copyleft

 Copyleft

Oktoober 11, 2021

Copyleft on välja mõelnud mitte selleks, et kasumit saada, vaid selleks, et inimesed üle maailma saaksid areneda mingit toodangut või äppi. Niimoodi lõpp toodang muutub palju paremaks. Muidugi, Copyleft litsentsi juhul toodandul on põhimõtteliselt samad õigused (näiteks, ta kehtib sama palju). Aga see pakkub kasutajale lisaks ka vabadused. 

Vabadus 0: Sulle antakse võimalust toodangut tasuta kasutada. 

Vabandus 1: Sa võid tasuta õppida toodangut

Vabadus 2: Tasuta võimalus toodangu või töö kopeerida ja teistega jagada

Vabadus 3: Tasuta võimalus tööd modefitseerida

Copyright vasakul on 4 tüüpi. Need tüübid näited:

- Väga tugev litsentsi autoriõiguse vasak AGPL. Osana tarkvara litsentsi liigile ettenähtud nõuab avaldamist lähtekoodi tarkvara, isegi juhul, kui tarkvara kasutatakse Web Application Servers. Üks tugevamaid litsentsid on avalik litsents Unicom Open Watcom, mis tagab, et nii äri- kui ka eratarbijad avalikustab lähtekoodi tarkvara kasutada.

Tarkvara − MongoDB

- Tugeva autori vasakul litsentsi - GNU GPL. Litsentsi liigile ettenähtud ette, et iga kasutaja saab vabalt joosta, uurida, jagada ja muuta lähtekoodi tarkvara. Kõige range nõue on see, et informatsiooni tüüpi litsentsi kasutada ja litsentsi tingimused peaksid olema kättesaadavad kõigile, kes saab endale koopia toodet. GNU GPL on üks populaarsemaid liiki vabad litsentsid.

Tarkvara - Git.

- Nõrga autori litsentsi - GNU LGPL. Seda tüüpi litsentsi võimaldab arendajatel muuta ja kasutamise osade või kogu lähtekoodi tarkvara oma tarkvara (isegi oma makstud ja suletud litsentseeritud tooteid) ilma nõudeid, mis sisalduvad AGPL ja GPL litsentsi. Kuid tarkvara puhul muudatusi, mis LGPL litsentsi levitatakse, arendaja peab esitama oma muudetud versiooni sama LGPL litsentsi. Enamasti selle litsentsi kasutatakse tarkvara raamatukogudes. 

Tarkvara - 7-zip.

- Ei ole litsentsi autori vasak apache. Tarkvara on lubatud kasutada, muuta pehmendada ja isegi müüa samamoodi nagu teised vabad litsentsid. Tarkvara, mille Apache litsentsi jaotub saab muuta ja lisaks leevendada kooskõlas teiste litsentsid. 

Tarkvara - Android.

Allikad:

https://en.wikipedia.org/wiki/Copyleft

Intellektuaalomand

 Intellektuaalomand

Oktoober 4, 2021

Seekord lugesin läbi The Case for Copyright Reform  2. peatükki. Teksti oli hästi kokku pannud, mõtted olid selged ja head, argumendid olid ka veendavad ning täpsed. See teos oli kirjutatud üsna ammu tagasi, aastal 2012, ning mina ei mäleta, kuidas asjaolud olid tol ajal. Vaatamata sellele olen nende mõistega ja pukkumistega nõus. 

* Moral rights unchanged

Mina ka arvan, et autor peab jääma autorina ja tema õigusi peab kaitsma. 

* Free Non-Commercial Sharing

See, et ei saa vabalt jaguda informatsiooni, mina ka pean vabaduse rikkumiseks. 

* 20 Years Of Commercial Monopoly

Monopoli patendi kehtimis aeg on ilmslet üleliigselt suur, olen nõus, peab teha seda lühimaks

* Registration After 5 Years

Siin mina ei saa öelda, et mina olen täiesti nõus. Oma õigusi peab korrektselt registreerida, mingit automaat õigust anda ei tohi. Esimeseks selline automaat registreerimine võib anda vigu, ning sellisel olukorral tekib palju ebamugavusi. Teiseks see, et sa mõtlesid midagi välja, ei tähenda seda, et sinu idee on realiseeritud. Iga idee saab oma värtust siis ja ainult siis, kui sellega tegeldakse ja seda arendatakse, teisel juhul ideel pole väärtust.

* Free Sampling

Vaadates, kui palju remixi on parasjagu Youtubis, see reegel õnnestus üsna hästi. Mina ka arvan, et kui mingi teos, film või muusika vaimustas sind, sul peab olema õigus teha selle baasil uus produkt.

* A Ban on DRM

Minu arvates, tänapäeval seda õnnestus teha kõige paremini. Nüüd võib kasutada ja kopeerida igasugust informatsiooni igasugustest allikatest. Üks asi, mida peab meeles pidama, on korralik allikate viitamine.

Allikad:

http://falkvinge.net/wp-content/uploads/large/The%20Case%20For%20Copyright%20Reform%20(2012)%20Engstrom-Falkvinge.pdf
 

Võrgusuhtluse eripärad

 Võrgusuhtluse eripärad

Oktoober 2, 2021

Arutus

Hiljuti lugesin veebis artikli veebisuhtluse reeglitest, ehk siis Netiquette'ist. Seal üli 10 reeglit, mille on vaja meeles pidada, kui kunagi otsustad veebis suhelda. Ma ei hakka neid loetlema, soovide korral on võimalik iseseisvalt neid leida allikatest ja lugeda. Kõige meeldejäätavam oli minu jaoks esimene reegel nimelt "Remember the human"(est. Ole inimene). See reegel räägib sellest, et enne enter klahvi vajutamist peabki mõelda sellest, kas see, mida sa tahad kirjutada nii ei solva kedagi kui ka ei pane teist inimest ebamugavasse olukorrasse. Siin kehtib printsiip "Tee teisele, nagu sa tahad endale tehtavat". Mina ise tavaliselt veebis ei suhtle, isegi kui vaatan läbi sotsiaal meediat mina mitte kunagi ei jätta komentaare, ning juhul, kui ikkagi suhtlen, siis toimub see suhtlemine ainult mu sõpradega. Sellel olukorral on igaühel samasugune suhtlemisviis, kui päriselus. Aga umber 4 aastat tagasi mina harrastasin ilmselt palju arvutimängudega, Ning nende mängudega, kus sa pead mängima meeskonnas ehk tiimis. Ja sellised mängud on just sellised kohad, kus sellist reeglit rikkutakse kõige rohkem. Kui sa mängid halvasti, siis sulle garanteeritakse suur hulk solvsõnu, mõnikord rääkidakse ka su pereliikmetest, ja palju muud. Kõige paremini iseloomustab neid inimesi inglise keelne sõna "toxic". Võib olla nemad on nii kurjad, et nemad ise pole oma eluga rahul, ning arvuti mängud on sobiv koht, et oma kurjust vabastada teiste peale. See koht on ka sobiv selles mõttes, et mitte keegi ei jälgida seda, kas sellist reeglit järgitakse, kuna nendel mängudel mängijaid on üsna palju. Mina ise ei solvanud nende sõnade pärast, pigem hakkasin samamoodi nendele vastata. See oli jube keskkond, ja olen rõõmus, et mina enam seal ei viibi. Muidugi on üsna palju ka neid, kes peavad üksteisest lugu ja suhtlevad viisakalt. Minul olid niisugused mängud ka, need mängud olid kindlasti kõige meeldivamad. Aga paraku mu kogemus näitas mulle vastupidist. Pidage üksteisest lugu ja järgmise bloggini!

Allikad:

https://www.pcmag.com/reviews/dota-2-for-pc

https://infogram.com/virginia-sheas-10-rules-for-netiquette-1g0n2owqewdnp4y

EESTI INFOÜHISKONNA ARENGUKAVA 2020

 

    EESTI INFOÜHISKONNA ARENGUKAVA 2020. ARVUSTUS

September 20, 2021

Hiljuti lugesin Eesti arengukavat aastaks 2020. Mõned punkid olid suurepäraselt realiseeritud, mõned aga mitte täielikult. Seega ütlen paar sõnu nendest punktidest, mis olid kõige paremini ja halvemini realiseeritud.

* IKT nutika kasutamise najal on tekkinud rohkelt uusi kõrge lisandväärtusega töökohti, nii IKTsektoris kui ka eriti teistes majandusharudes – tehakse tasuvamat tööd. Kokku on sellistel töökohtadel eri sektorites vähemalt 50 000 spetsialisti.

Hetkel see punkt ilmus mulle kõige halvemini realiseerituma. Kindlasti meil Eestis on piisav number IT kontoore, kuid nemad on üsna väikesed ning minu arvates Eestis on veel piisavalt ruumi, et selles suunas edasi liikuda. Programmerimise populaarsus Eesti noorte seas on suurenenud, võrreldes eelmiste põlvkondadega, võib eeldada, et IT spetsialistide arv Eestis järtab kasvata. Hetkel aga, see arv pole veel saavutatud.

* Haridus on muudetud IKT võimaluste mitmekesise kasutamise najal personaliseerituks ja paindlikuks, sealhulgas ümber- ja täiendõpe. Käib agar teadmiste ja oskuste omandamine kiirelt ja pidevalt kogu elu jooksul.

Koroonaviiruse abil tõesti toimusid suured muudatused meie haridussüsteemis. Nüüd inimeste õpingud on kindlasti muutunud paindlikumaks ja personaliseeritumaks. Tänapäevane õppimine Eestis pakkub nii eemal õppet, kui ka kontakt õppet. Õppimine on samal ajal muutunud ka mugavamaks, kiiremaks ja efektiivsemaks. Oskuste omandamine toimub kiiresti nüüd Eestis on võimalik hea ja kvaliteetne elukestev õpe. Just see punkt on minu mõttes kõige paremini realiseeritrud aastaks 2020. 

        

Allikad:

https://www.mkm.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/eesti_infouhiskonna_arengukava.pdf

Uus meedia

     Uus meedia

September 16, 2021

    Tänapäevane meedia erineb palju sellisest meediast, mida kasutati eelmisel sajandil. Esimene suur erinevus on selles, et nüüd inimene saab infot saada igal ajal, kui tal on mugav või kui temal tekkis huvi. Ehk enam ei pea oma lemmikut show'd oodata, kui seda näidatakse ainult õhtuti. Teine suur erinevus on selles, et nüüd inimesed annavad ka tagasisidet, kui nendele meeldis või ei meeldinud mingi artikkel või video, kindlasti annavad nad sellest teada. Lisaks muutus tänapäevane meedia ka odavamaks ning kergemaks, et kasutada ja toota. Võtame näiteks ajalehti, umbes 50 aastat tagasi selleks, et neid toota, sul pidi olema suurepärane idee, pärast su artiklit pidi trükkida suurtes kogutes ning pärast seda keegi pidi su artiklit müüa. See protsess on väga aeglane ning maksis palju raha. Tänapäeval see protess on vastupidi palju lihtsam ja odavam.  

Minu arvates kõige suurem miinus uues meedias on see, et nüüd iga inimene võib olla kirjanik. Ja mitte ainult kirjanik, tänapäeval inimesed teevad internetis videoid, teevad oma Interneti show'sid ja palju muud. Minu arvates selleks, et näiteks oma artiklit kirjutada, pead sa olema kompetentne ja asjatundlik. Sul peab olema õige ja asjalik keel, sinu teadmised peavad olema ka põhjalikud. Vastasel juhul sa levitad vale teadmisi ja edaspidi ka nõmedust. 

Kõige suurem plussiks on sama asi, et iga inimene saab jagada oma teadmisi. Kui sul on kõik vajalikud teadmised olemas, siis kindlasti võid neid teistega jaguda. Alati juhtub nii, et keegil on üsna raske probleem, tema pöörab Interneti inimestele poole ja üsna tihti nemad aitavad teda probleemi ära lahetada. Peale selle sul on võimalik ka populaarsust saada, kui su iseloomujooned, mõtted või harisma meeldib teistele. See on suurepärane võimalus, kui inimesed õpiksid paremini infot filtreerida, siis mina kindlasti ütleksin, et uues meedias on rohkem plusse kui miinuseid.

Allikad:

https://www.youtube.com/watch?v=CxbnnQtl0H4

Seadised, mis olid juba ammu tagasi loodud

       Interneti kujunemislugu

September 12, 2021 

        Digital versatile disk (DVD)

DVD kunagi oli evolutsioon digitaalses video formaatis mis oli välja töötatud sellistes suurtes tehnoloogilistes firmades nagu Panasonic, Philips, Sony ja Toshiba. Kõrge mälumahta abil on muutunud arvuti failid, tarkvara ja video kvaliteet paremaks. DVD-l oli eelmiste magnetiliste meediaformaadidega võrreldes palju eeliseid, sealhulgas suuremat mälu, vaid ka vastupidavust, mis tähendas seda teoreetiliselt, DVD eluiga jõuab 100 aastani.

Tänu interneti suuremale kiirusele, video voogesituse tehnoloogiale ja teistele suurepärastele formaatidele, näiteks Blu-ray - isegi 4K Ultra HD Blu-Ray - turul, DVD on ilmselt tulemas selle kasutusiga. 

Isegi tehnoloogiliste salvestusseadmete arenemise pärast, DVD-d on endiselt vorming meedia, mis on laialdaselt aktsepteeritud ja mida kasutatakse inimeste seas igas vanuses üle maailma, isegi kui see ei erista veidi rohkem vanemast elanikkonnast. Niisiis, kui olete veendunud, et te võtate mälestusi kõikjal, igal ajal - pilv või väike mälupulk või eelistate tutvustada seda läikivat plaati, et vaadata ja salvestada, DVD on üsna hea valik.

Lisan veel paar fakte:

• Esimene DVD-mängija oli Toshiba SD-3000. Oli esmati väljastatud Jaapanis novemberis aastal 1996.
• DVD-d on sama suurusega kui 12 cm (4, 7 tolli) läbimõõduga CD-d.
• Playstation 2 ilmus 2000. aastal ja lisaks mängude mängimisele võib see mängida ka DVD-sid. DVD-de müükide kogus jõudis tippini.

    Kosmosesondid kasutavad endiselt 90-ndate aastate protsessoreid ja tehnoloogiat

       

Enne kõike kui saata midagi kosmosesse, tuleb teha piisav arvu erinevaid analüüse, et see talub lõpmatu pommitamine kosmilist kiirgust, milles kõik objektid ülemises stratosfääri paratamatult väljendatud. Sellepärast enamik kosmilisest ajastu tehnoloogiast pöörleva ümber Maa või avastusi välise piirid meie päikesesüsteemis sisaldavad tõenäoliselt seadmed töötanud rohkem kui kümme aastat tagasi.

See tähendab, et kõige tähtsam, mis on seotud raketiga või kaaslasega, on tavaliselt aastaid tagasi meie tänasepäevaseid tarbija standarte. Seetõttu ükskõik kuidas teie loete seda, teie seadis on ilmselt raskem kui the Curiosity Rover.  Curiosity Roveri jaoks on arvutisüsteemide toiteks kasutatavad protsessorid, mis on küll kosmilise kiirguse suhtes kõvemad kui tarbijaklassi omad, suures osas analoogsed 90ndate lõpu ajastu iMacidega.

Allikad:

DVD: 

https://www.pocket-lint.com/gadgets/news/141336-33-obsolete-technologies-that-will-baffle-modern-generations

https://southtree.com/blogs/artifact/the-history-of-the-dvd

The Curiosity Rover:

https://www.grunge.com/96331/terribly-outdated-technologies-still-use-today/

Kolm põnevat IT lahendust

      Kolm põnevat IT lahendust

September 6, 2021

    Windows

Ärisüsteemide perekond Microsoft Corporatsioonile orienteeritud arvutihaldusele. Kokku Windowsil oli 9 suurt muudatusi. Originaalne Windows 1 oli väljastatud aastal 1985 novembri kuus. Arengu algatas asutaja Microsoft Bill Gates ja viidi läbi peal MS-DOS, mis tugines sisenemist käsurealt. Tähelepanuväärne oli see, et see sõltub päris palju hiire kasutamisest enne hiire tavalist arvutisse sisendseadet. Võib-olla ilmus akende üks parimaid versioone Windows XP-sse 2001. aasta oktoobris ja kombineeris ühe katuse all Microsofti operatsioonisüsteemide ettevõtte ja tarbijaliini.

30. septembril 2014 väljakuulutati Windows 10 aktiivsete kasutajate testimisversioonina. "Tehniline eelvaade" on veel arengu all. Windows 10 on veel üks samm Microsofti käigul, naaseb menüü "Start" ja traditsiooniliste töölaua kasutajate suurema tasakaalu. (Erinevalt Windows 8-st). 

Windows 10 - vaatamata sellele, et see on Windowsi üheksanda versioon, on loodud kõigi Windowsi platvormide ühendamiseks mitme seadme, sealhulgas Windowsi telefoni ja tablettide ühendamiseks universaalsete rakendustega, mida saab Windowsi poest alla laadida ja käivitada kõik Windowsi seadmed.

    YouTube

YouTube, video jagamise veebisait. Ta oli registreeritud 14. veebruaril 2005 Steve Cheni, Tšaadi Herley ja Jelandi Karim, kolm endise töötaja American E-Commerce Company PayPal. Neil oli idee, et tavalised inimesed sooviksid jagada oma "kodumaise video". Varsti pärast seda, kui sait avati 2005. aasta mais piiratud (beeta versioon "), meelitas ta umbes 30 000 külastajat päevas. YouTube'i ametliku käivitamise ajaks teenis see 15. detsembril 2005 iga päev rohkem kui kaks miljonit videot. 2006. aasta jaanuariks kasvas see arv üle 25 miljoni vaateni. Kohapeal kättesaadavate videote arv ületas 2006. aasta märtsis 25 miljonit, samal ajal laaditakse iga päev rohkem kui 20 000 uut videot. 2006. aasta suveks teenis YouTube rohkem kui 100 miljonit videot päevas ja saidile allalaaditud video arv ei näidanud aeglustumist märke.

Tänapäevane youtube näieb välja täiesti teistsugusena. Videod sellel platvormil on kõiksugused, võib vaadata filmide fragmente, erinevaid showsid, aevutimänge, õpetavaid videoid ja palju muud. Hiljuti loodi ka YouTube Premiumit, kust saab kuulda muusikat ja seda laadida, kuid selle eest peab maksma. Aga samal ajal YouTube on muutunud ka karmiks, kuna viideote loojatel on üsna palju reegleid, mida peab järgida, et platvormist elimineerimist mitte saada. Niimodi näeb YouTube weebileht tänapäeval.

  

    Google 

“When Sergey and I founded Google, we hoped, but did not expect, it would reach its current size and influence. Our intense and enduring interest was to objectively help people find information efficiently.” — Larry Page

Google'i disain pole eriti muutunud paljude aastate jooksul, kuigi ettevõte laiendas ja lisas rohkem teenuseid, nagu kaardid, YouTube, Gmail ja Drive. Kui vajutate Google.com täna on ikka veel selge, mida Google on kontsentreeritud: teabe leidmisel. 

Googli muutmisi võib vaadelda siit: https://www.versionmuseum.com/history-of/google-search

Allikad:

Windows: 

https://www.theguardian.com/technology/2014/oct/02/from-windows-1-to-windows-10-29-years-of-windows-evolution

Youtube: 

https://www.britannica.com/topic/YouTube

https://www.pcmag.com/news/chromium-based-edge-browser-displaying-old-version-of-youtube

Google:

https://stories.buffer.com/the-first-version-of-google-facebook-and-youtube-and-more-and-what-they-can-teach-us-about-4d804fc896f8

https://www.versionmuseum.com/history-of/google-search